[word = ".*ba" & msd = ".*V.*ba.*"]
Boađus: 329
							
Cealkkačájeheapmi
	Administrative texts –
Fylkkamánnit Nordlánddas ja Romssas 	juohkkiba 	diimmuid sámegieloahpahussii ohppiide iežaset fylkkain .
	Iiba 	unnánge leat dán oktavuođas dehálaš ahte sámegielaid šláddjiivuohta oidno eambbo almmolaš joregiin , nu ahte sihke davvisámegielalaččat , julevsámegielalaččat ja oarjilsámegielalaččat sáhttet deaivvahit gielaset nu ollu oktavuođain go fal vejolaš .
2008 	duohtandagaiba 	Ávvir ja Ságat ollu jagát mihtu , šaddat beaiveáviisan .
Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – 	iiba 	unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii .
Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – 	iiba 	unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii .
Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – 	iiba 	unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii .
Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – 	iiba 	unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii .
Dáid hástalusaid mii fertet váldit duođas , 	iiba 	uhccánge dannego giella lea guovddážis go olmmoš deaivvada almmolaš servodagain .
Ovdamearkkas 1 ( vuođđoplána ) ovdanbuktojit dat sisdoalut , maid ovttaveardásašvuođaplána galggašii sisttisdoallat juohke dáhpáhusas , 	leiba 	gažaldat beare etnihkalaš duogážii čuohcci plánas dahje máŋggavuđot molssaeavttus .
Jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji 	oassálasttiba 	čoahkkimiin .
Dasto muitalii minister ahte huksenplánat leat bissehuvvon doaisttážii , ja ahte son ovttasráđiid Stuorradikkiin , 	máhcaba 	áššái go vuos leat árvvoštallan huksendárbbu .
Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain 	levgejuvvoba 	sámi ja Norgga leavggat oktanaga .
Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain 	levgejuvvoba 	sámi ja Norgga leavggat oktanaga .
Dasto muitalii minister ahte huksenplánat leat bissehuvvon doaisttážii , ja ahte son ovttasráđiid Stuorradikkiin , 	máhcaba 	áššái go vuos leat árvvoštallan huksendárbbu .
Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain 	levgejuvvoba 	sámi ja Norgga leavggat oktanaga .
Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain 	levgejuvvoba 	sámi ja Norgga leavggat oktanaga .
	Aššu –
Gávcci sámi nuora Guovdageainnu nieiddaguovttos Birgit Dahl ja Linda Ø. Nilsen 	oasálasttiba 	video:ain .
Lea gal sihkkarit nu , go olmmoš orru Sámu guovllu olggobealde , de sus 	iiba 	leatge vejolašvuohta gullat ja oassálastit beaivválaš ságastallamii .
	Leiba 	sin jovkui láhppostan muhtin sápmelaš , gulan muhtin olbmos .
Dan geardde ávži lea measta guorus , dušše Korhos-Yrjö ja Nevalainen 	ásaiba 	dal šat dáppe .
Dalle 	beasaba 	oaidnit ahte giitá go geafi gusa ovddas .
Dasto 	beasaba 	oaidnit ahte giitá go geafi gusa ovddas .
Goappášagat 	čuoiggaba 	oalle johtilit , muhto ii goabbáge nagodan Deanu čuoigi , Kristin Størmer Steira , časkit .
Soai geat 	vuittiiba 	skuterdreassaid leaba : Per Johan J. Eira , Mázes .
Dalle lei ođđa gávpi unna visttážis gasku Guovdageainnu márkana , ja soai 	álggiba 	skuovaid vuovdit , gávppis mii nammaduvvui GÁMA`n .
Golggotmánu 1996`s 	fárriiba 	soai gávppiin ođđa vissui , ja dál lea ge GÁMA rámbuvra dan visttis .
Earet sámi guovlluin , lea Hardangervuotna ja dan biras buot čábbámus luondu maid moai letne oaidnán , lohká Joackim ovdal 	vuodjába 	ain davvelii ja eambbo dálvái .
Guovttes geat maid 	oaččuiba 	buohkaid javohuvvat , leigga Duo Cazar .
Vieljat 	dadjába 	: - It don goastta vázzit .
Dasa lassin eai leat čuoikkat givssideame , 	lohkába 	Johan Mathis Vars ja Ruth Larsen .
Soai logaiga dan , ja 	oinniiba 	ahte reive lea čállon dušše dan dihte vai bártnáža besset goddit .
Jus o.m.d. Guovdageaidnu dahje Kárášjohka 	livččiiba 	nuppi divišuvnnas , de gal sihkkarit livčče dán guovtti joavkkus olu čiekčit riikkajoavkkus , loahpaha Kárášjoga spábbačiekčanjoavkku hárjeheaddji , Jan Arthur Hansen .
Dál letne gergosat čiekčamiid geahčat , 	lohkába 	lunttaguovttos , maŋŋel go leaba váccašan rássešiljus Alfheimas .
Son gohčui čáhcegoaivu maid veahkkin doallat , ja soai 	jotkkiiba 	bátti nu guhkás go sáhtiiga .
Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji , Evy Ann Midttun ja Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø 	čoahkkimasteba 	gaskaneaska Čáhcesullos čakčamánu 3. beaivvi .
Olmmái čájehii báhppii čuvges ja sevdnjes báikkiid , ja go lei geargan čájeheames de soai 	galggaiba 	boradit .
Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ja vuolitdirektuvra Rune S. Fjellheim 	čoahkkimasteba 	odne , skábmamánu 20. beaivvi olgoriikkaministariin Vollebækain Oslos .
Jos aboriginála ja vilges olmmoš 	oaččuiba 	vilges máná , de mánná adopterejuvvui vilges olbmuide ja jos mánás lei čahppadut liiki , de gárttai muhtin ásahussii , eret vánhemiid luhtte .
Soai dánssuiga vuos lávddi alde ja de fáhkkeastaga 	njuikiiba 	olbmuid gaskii .
Jos aboriginála ja vilges olmmoš 	oaččuiba 	vilges máná , de mánná adopterejuvvui vilges olbmuide ja jos mánás lei čáhppabut liiki , de gárttai muhtin ásahussii , eret vánhemiid luhtte .
	Eatba 	mii leat ?
	Avvir –
Emil ii oro ba jurdileamenge ahte 	mahkkeba 	issoras sáhttá leat go olles vahkku áigu váhnemiid haga orrut nuppe geahčen Norgga .
Eadni gal lea ieš buot hirpmástuvvan go gánddaš lea oalle almmái , ja ii 	oroba 	ballaminge váhnemiid haga mátkkoštit .
Dálle 	galgába 	Havnnes festiválii čuojahit .
– Lea han dat heahpat jus dán ii rohttes dáppe Anáris , 	dajaiba 	lávddis .
– Muđui ii gullon mihkkige sámegillii , 	iiba 	rohkadallon Áhččemin-rohkos ge sámegillii , imašta Johansen , gii ii leat ná vánis guovttegielalašvuođa fálaldaga vásihan ovdal girkostallamiin Deanus .
Andreas Jensen Hermo gávdnui ovttas eará njeljiin nuorain , ja guovttos geat maŋŋá 	gávdnuiba 	duššan , leigga guovttá .
Máŋga siva Sihke Wilhelmsen ja Nilsen 	jáhkiiba 	ahte unnánat njuorju dagaha eambbo guoli ja ahte dál lea eambbo biepmu guliide , nugo veajehat ja smávva divrrážat .
– Lei oba buorre dovdu bidjalit dáid dehálaš moalaid , 	dadjába 	moallabáhččit Christina Eira ja Elle Mári D. Oskal .
– Dát gal lea somá dušše dáppe leat , 	lohkába 	movttegis bártniguoktá .
Dán cupii servet hui smáđáhkes olbmot geain lea mokta ja álo bohtet ruovttoluotta , 	lohkába 	Normann ja Ovanger geat sávvaba buot joavkkuide bures boahtima boahtte jagáš cupii .
Oadjebas ja movttegis olbmot Riddus Vuosttas maid skibir guovttos vásiheigga go 	joavddaiba 	, lei rumbočuojaheame Nisga ' a álbmoga bokte .
Earret eará 	finaiba 	Riddu Riđđus .
Somámus Muhto somámus jearahallama maid leaba dahkan lei go 	jearahalaiba 	Kjell Roger Appfjell , guhte bargá lulli Sámi Radios dábálaččat , ja gean ovddas soai geassit leaba sadjásaččat .
Spiidnegolgodávda panihkka Dan maid soai 	bijaiba 	erenomážit merkii lei man stuorra stuibmi lei Kárášjoga Sámi Radio redakšuvnnas go spiidnegolgodávda lea boahtán Finnmárkui .
Soai 	rabaiba 	ge duorastaga Åarjel Faaroe sáddaga Kárášjoga spiidnegolgodávda baluin .
Doppe ledje mis gávttit ja nieidda guoktá animašuvnna filmma maid 	galggaiba 	čájehit skuvllas , nu ahte das ii šaddan mihkkege , muitala oahpaheaddji Terje Lindi ja lasiha : – Skuvlabeaivvis finai maid muhtin Italia journalista muitaleamen man láhkai mafia rievvárat geahččalit hehttet sátnefriddjavuođa ja jus eai nagot jávohuhttit baldimiin , de dáidet maid goddit dan olbmo .
Eŋgelasgillii leamaš dárbu go 	čilgiiba 	mii sámi kultuvrra birra ja go Iselin oaččui buot fuomášumi riegádanbeaivvis gosa leaigga bovdejuvvon .
Diehttelasas lea vejolašvuohta boahtit muđui maid beaivet min lusa , 	lohkába 	dearvvašvuođadivššára guovttos Astrid Rasdal Kemi ja Marit Ellen Eira .
Hardanger-Nila , dahje Bojena-Niillas , ja Asmund hupmaba ja 	boagusteba 	.
Hardanger-Nila , dahje Bojena-Niillas , ja Asmund hupmaba ja 	boagusteba 	.
Álehtá-guovttos Jovnnain 	beasaiba 	41 jagi leat náitosis .
Su bárdni , Per Oskar Jerijervi ( 23 ) , guđes lea guollefágalaš ovddasvástádus Kirkenes Charr:as , lasiha vel ahte buozalmasvuohta rávddus dadjat 	iiba 	gávdnoje mahkáš luosa ektui .
Earret eará de fertet bajil oahppat latiidna-namahusaid , mii lea fágagiella maid geavahit sihke doaktárat ja buohccidivššárat , 	muitalaba 	soai .
Boahtte jagi 	sávvába 	musihkkajoavkkuin lávlut .
Oskal guoktá 	dájuiba 	Lloydiin movt dat livččii jus soai searvaba čiekčamiidda boahtte jagi .
Áigut vel hui ollu jieŋaid borrat dan beaivve , 	lohkába 	stuora mojiin .
Mii máŋgii 	eatba 	fuomášge ahte mii leat áibbas earáid ovddas ákkastallamin , vaikke galggašii leat nuppes .
Rievssat lea nu vánis ahte go muhtin guovlluin 	iiba 	dadjat juo gávdnoge .
	Iiba 	sáhtege dohkkehit jus gielddat dadjet lea veadjemeahttumin dahje menddo ollu ressurssaid mannat .
Dalle mii galgat buktit juoga nu fas ruovttoluotta , muđui 	iiba 	leamašan ge buorre mátki .
Okta stivra 	iiba 	sáhtege dahkat mearrádusa mii lea Norgga lága vuostá , lohká Kárášjoga várresátnejođiheaddji Nils Gaup , ja čujuha dasa ahte guovllustivrra ii leat mearridan gaikut áiddiid .
Eallima sáttavázzin - lihkadeami beales ja borasdávdda vuostá – ákšuvnnain albmáguovttos Kari Heljasvaara ja Pasi Kemppainen 	vulggiiba 	vuossárgga guhkes vázzinmátkái .
Golggotmánus álgá áibbas ođđa spábbačiekčanakademiija Álttás gos hárjeheaddjit Roger Finjord ja Vidar Johnsen 	galgába 	heidnet ođđa spábbačiekčan násttiid .
Hárjehallit 	doallába 	guokte hárjehallama maŋŋel skuvlaáigge , gos deattuheaba čiekčama ja juohke čiekči ovdáneami .
Finjord ja Johnsen 	sávvába 	olu ohcciid vai beassába válljet čikčiid geain lea eanemus beroštupmi ja ovdagihtii oalle alla dássi .
Finjord ja Johnsen sávvába olu ohcciid vai 	beassába 	válljet čikčiid geain lea eanemus beroštupmi ja ovdagihtii oalle alla dássi .
– Dát gal lea somá dušše dáppe leat , 	lohkába 	movttegis bártniguoktá .
Easka de go oaččuime reivve sis , de easka duosttaime illudit , 	lohkába 	oappážagat .
Soai viidásat 	imaštaba 	ráđđealbmá čilgejumi ahte sis leai áigumuš diehtojuohkigoahtit sámegillii Juovlavuona boarrásiidguovddážis .
Dat mat lei issoras garas gaikut , ja albmá guovttos leigga juo váiban go luossa dohppii , ja 	váibbaba 	ain eambbo .
Ammal eará fitnodagaid oažžut vuodjit aviissaid nu ahte dat jovdet go galget ja eai moivašuvvo juohke eará guvlui gosa 	eaiba 	galggašege mannat .
– Manai hui bures ja mii leat hui duhtavaččat , 	logaiba 	Andersen ja Mathisen .
Son lea ieš hárjehallan fárrolaga Trond Jøran Pedersenan dalle go 	vácciiba 	oahpaheaddji skuvllas .
Reelika Moldov ja Matti Montonen , Vantaa gávpogis , lahka Helssega , eaba leat gáhtan ahte 	čuovuiba 	ustibiiddásis ávžžuhemiid vuolgit Sápmái geasseluomu návddašit .
Sápmi lei vel eambo eksotihkkalaš maid 	leaiba 	jáhkán .
- 	Eanba 	diehtánge ahte davvin lea dákkár erenoamáš fiinna guovlu , vaikko gal leimme gullan ollu ságaid Sámi birra .
Matti muitala vel ovdalgo 	vuodjába 	ahte son lea boahtimin fargga ruvttoluotta ustibiiguin .
govva 2 : Ella , 5 jagi , liiko nu bures Sámis ahte 	iiba 	hálitge vuolgit .
Berit Margrethe Oskal ja June Brita Turi 	neavttiba 	áidna sámegielat bihttá .
June Turi searvvai revyjovkui vuosttaš geardde , ja Berit Margrethe Oskala fárus , 	neavttiba 	revya áidna sámegielat bihtá , Nord-Sør .
— Mii leat hui giitevačča go Guovdageainnu Sanitets searvi lea midjiide skeŋken dáid ođđa stohkosiid , 	lohkába 	doavttir Frode Boyne ja buohccidivššár Risten Aleksandersn , ja rahpá skeaŋkkaid .
Dál 	beassába 	Álttá vieljažagat fas čiekčat seamma joavkkus .
Ja dal 	beassába 	ieža gillát dan dihte .
– Moai leimme veaháš balus ovdal gilvvuid , muhto juste go lávkiime lávdái , de jaskkodeimme ja šattaime oadjebassan , 	lohkába 	Ann Caroline ja Inga .
– Jus munnos soajit , de livččiime girdilan , 	lohkába 	nuorra SGP juoiganoasi vuoitit Ann Caroline Eira ja Inga Biret Márja Triumf .
Soai 	eaiba 	dušše vuovdal gálvvuid , muhto maid ovdanbuktiba sámi kultuvrra stuorra máilbmái .
Leif Kr. Klæboe ( gurut bealde ) ja Ingar N. Kuoljok 	celkkiiba 	ahte eaba leat veahášge ovttaoaivilis eanetloguin ja buvttiiga beavdegirjelasáhusa maŋŋel go jienasteapmi lei nohkan .
Go guoská minerálaohcamiidda ja bohkamiidda , de 	galgába 	Sámediggi ja suohkan leat mielde mearridanproseassas .
Go Bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen ja su bellodatustit Egil Olli dán vahkos deaivvadeigga Kárášjogas ovdanbuktit iežaska sámepolitihkalaš rápmonlisttu , de soai Sámi Radio ságaid mielde 	fokuseriiba 	mo sii leat plánen lasihit ruhtadeami sámi áššiide boahttevaš ” Kulturløft2 ” bokte .
Oappášguovttos Siren ( 14 ) ja Sanne ( 9 ) Ravlo Johnsen , 	vulggiiba 	Honnesvágis gitta Levdnjii , oaidnin ja guldalan dihte The BlackSheeps .
Guokte lihkolaš guldaleaddji 	oaččuiba 	vel goabbat skearru go vokalista Rolf Erling Mienna bálkestii skearruid lávddis .
Dán cupii servet hui smáđáhkes olbmot geain lea mokta ja álo bohtet ruovttoluotta , 	lohkába 	Normann ja Ovanger geat sávvaba buot joavkkuide bures boahtima boahtte jagáš cupii .
Dan gal Ánde 	iiba 	eahpitge veadjemeahttumin go lea gánda bajásšaddan áirogieđaid sihke duottarjávrriin ja ohcejotluobbaliin .
Mikkel Rasmus Logje ja Janne Eilen Guttorm 	vuittiiba 	diibmá
Soai 	humaiba 	olgešbellodagaid politihka birra , ja mot dat sáhttá sorbmet Norgga .
Soai 	árvvoštalaiba 	lágideame ná : - Munno mielas gilvu lea leamaš lágiduvvon hui buori láhkai ja lágideaddjit leat leamaš hui čeahppi sáddet dieđáhusaid gilvvu birra máilbmái .
Danne movttiideigga go 	gulaiba 	ahte gaskavahku leigga nubbin .
Astrid Ingebjørg Johnsen Ii 	gearganba 	iežas sadjáige go jo olbmot jorragohte su birra .
Vai leago eará sajis boastut go ii dahkko mihkkege viidáseappot , vai leago nu ahte mánáidsuodjalus ii ba sáhtege mannat ruovttoluotta ovtta mearrádusas maid leat dahkan , 	iiba 	lohpige .
Hárjeheaddji Frank Lindseth ja joavkojođiheaddji Ann Kristine Balto 	joatkkiba 	sudno doaimmaiguin .
Kuchinsky ja dutkandirektevra Jelena Porsanger 	čilgiiba 	oanehaččat dutkamušas almmuhandilálašvuođas , go čájehii earret eará mo dutkamuš čájeha ahte siiddat ja siidaeatnamat ledje eanašáiggi bistán rievddakeahttá dan áigodagas .
Vaikko dalle go dáinna CD:in 	bargagođiiba 	oruige issoras studioi vuolgit lávlut , de ii bala šat Risten Sara dán oasis .
– Go mánáguovttos 	šattaiba 	.
– Davvi-Troandima boazodoallit leat vásihan nu stuora táhpaid boraspiriide , ahte mii dál váruhit álgoálbmoga ealáhusa seailluheami , 	lohkába 	ministerat geat leaba ceggen bargojoavkku mii galgá eastadit ja seailluhit ealáhusa boahtteáiggi .
Sihke NSRa Aili Keskitalo ja BBa Egil Olli 	dajaiba 	lávvardaga Ávviris ahte soai sáhttiba stivret Sámedikki vaikke geainna ovttas , dušše Ovddádusbellodagain eaba sáhte bargat ovttas .
Vuosttas maid skibir guovttos vásiheigga go 	joavddaiba 	, lei rumbočuojaheame Nisga ' a álbmoga bokte .
Soai leigga ráhkadan váimmu suinniin ja rásiin man siskkobeal 	čohkkáiba 	.
Nieiddažat buvttiiga čáhppes lábbá , maid 	áigguiba 	fárrui váldit BlackSheeps konsertii .
Earret eará 	finaiba 	Riddu Riđđus .
Muhto somámus jearahallama maid leaba dahkan lei go 	jearahalaiba 	Kjell Roger Appfjell , guhte bargá lulli Sámi Radios dábálaččat , ja gean ovddas soai geassit leaba sadjásaččat .
Dan maid soai 	bijaiba 	erenomážit merkii lei man stuorra stuibmi lei Kárášjoga Sámi Radio redakšuvnnas go spiidnegolgodávda lea boahtán Finnmárkui .
Soai 	rabaiba 	ge duorastaga Åarjel Faaroe sáddaga Kárášjoga spiidnegolgodávda baluin .
Johttisápmelaččaid listtus lea buorre prográmma , 	dadjába 	Anders Somby jr , gii lea nuppi sajis ja Berit Marie P. E. Eira , gii lea fas goalmmát sajis dan listtus .
NSR jođiheaddji Aili Keskitalo ja nubbinjođiheaddji nuoraidlávdegottis , Berit Kristine Guvsám , 	geigiiba 	reivve Raimo Vallii dalle go ođđa sámi ofelaččat almmuhuvvojedje Skiippagurrafestiválas lávvardaga .
– Biillat 	leatba 	njunnádasat beaškkihan oktii , ja dat orru dego stuorát biila lea boahtán vearu beallái geainnu ja deaivan smávit biilla njuni .
Gunnhild Lutnes ja Merete Erge leigga lihkolačča go 	beasaiba 	guldalit Sofia Jannoka ja dat lei sudno vuosttáš geardde soai obage leigga gullan Sofia .
Vuogga mainna olbmášguovttos 	gottiiba 	luosa , lei muorravuogga maid Pentti Pieski áhččerohkki , Ivvár Ovllá Pieski lea duddjon 1970 - logu : s.
Sámedikki ja Finnmárkku fylkadikki ovttasbargu lea sákka buorránan dan maŋemus jagi , 	lohkába 	Sámediggeráđi lahttu Jørn Are Gaski ja Finnmárku fylkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad .
Sara Eline Larsen ja Dennis Ongand 	vuittiiba 	mánáid oaggungilvvu .
DIDDI : Diddi darvánii fierbmái go Nilsen ja Henriksen 	leiba 	golgadeamen .
Vaikko ealgabivdu ii leat vel 	beassanba 	fártiige , de Lappi guovllus leat jo biilavuoddjit bártidan ealggaiguin .
Čuovga lassána beaivvis beaivái dakkár fárttain ahte ii 	oroba 	duohtage .
Sáhttá dadjat , ahte luonddubearráigeahčči merke bajás luonddus johttiid , 	ledjeba 	sii skohtervuoddjit , gumppet , albasat , geatkkit dahje beaiveboralottit .
– In dal liikon ahte Aili geavahii dán dego válgagihččon , jus mun livččen dan diehtán de in 	livččeba 	vuolgán Osloi čájehit mu designa .
Nu 	dagaiba 	maid Viktoria Nilsen ja Kaisa Larsen gitárain ja lávlagiin .
Soai 	čohkába 	seaidneguoras ja muittašeaba borggudettiin duhpáha .
– Veháš gal 	sulastahtiiba 	nubbi nuppi , lohká fas goalmmát sámeskibir .
Somás ovdamearka leai dat go muhtun párra 	áigguiba 	oastit rámiiguin stuorámus TV olles báikkis , gielddas na olles riikkas .
– Hui buorre konsearta , 	logaiba 	goappašagat maŋŋá konseartta .
- Letne crew:a Astatine joavkkus , muhto bođiime maid dan sosiála beale dihte , 	logaiba 	gándda guovttos
Somámus Ragnhildii ja Kurtii lea oaidnit soai 	čeahpuba 	jagis jahkái ja ahte lea ávki hárjehallamis ja dat movttiidahttá joatkit báhčimin .
Olu musihkkárat leat ihttán Kárášjoga Musihkkasearvvi bokte , 	logaiba 	Oskar Biti Næss ja Silje Máret Somby geat geigiiba 5000 kruvdnosaš Nuorra 2009 kulturbálkkašumi searvái .
Olu musihkkárat leat ihttán Kárášjoga Musihkkasearvvi bokte , logaiba Oskar Biti Næss ja Silje Máret Somby geat 	geigiiba 	5000 kruvdnosaš Nuorra 2009 kulturbálkkašumi searvái .
Lei Janne Mienna ja Mikkel Rasmus Logje geat 	oaččuiba 	eanemus SMS-jienaid , ja vuittiiga 25 000 ruvnno stipeandda .
Ovdagoddi attii lobi , bárrii geat 	doallába 	heajaid Báktehárjjis , guossohit viinni valáštallanhállas .
Soai geat 	oassálasttiba 	das leaba Jørun Bøgeberg , bássain ja jienain Bernt-Åge Nyborg .
Skogvold ja Finnesen 	hábmiiba 	šiehtadusa maŋŋá ságastallamiid doavtterbálvalusain , rabas fuolahusain ja gieldda vuođđojoavkkuin .
Lea oalle heahpat boahtit easka amenii , 	iiba 	leat !
Ofuohta-ruovdemáđijas 	deaivvaba 	soai sápmelaččain geas lea gurpi ja beana , ja sii gártet sáhkalaga .
Politihkkarat fertejit čavget sihkarvuođagáibádusaid oljobohkanfitnodagaide mat leat nu čavga ahte lihkohisvuođa váralašvuohta measta 	iiba 	gávdnoge .
váralašvuohta measta 	iiba 	
Rievssat lea nu vánis ahte go muhtin guovlluin 	iiba 	dadjat juo gávdnoge .
Guovdageainnu fálastallansearvi ( Kautokeino IL ) ja Hettan Hukat 	leatba 	lágideaddjit ja Guovdageainnu suohkan ja Enodaga suohkan fas ovttasbargoguoimmit .
Soai 	oaivvildaba 	ahte dál leat dušše suodjalan lanjaid , eaige ohppiid ja bargiid gaskaskuvllas .
Boanddain lei vejolaš vuosttaldit ovdal go 	virgáduvvuiba 	ja sis lea ain vejolašvuohta .
– Nuoraid dearvvašvuođabálvalusain ii leat oktage váldán oktavuođa go lea sáhka narkotihkas , nu ahte fertet lohkat ahte ii leat váttisvuohta , 	lohkába 	dearvvašvuođadivššára guovttos Eira ja Kemi .
Diehttelasas lea vejolašvuohta boahtit muđui maid beaivet min lusa , 	lohkába 	dearvvašvuođadivššára guovttos Astrid Rasdal Kemi ja Marit Ellen Eira .
– Muđui ii gullon mihkkige sámegillii , 	iiba 	rohkadallon Áhččemin-rohkos ge sámegillii , imašta Johansen , gii ii leat ná vánis guovttegielalašvuođa fálaldaga vásihan ovdal girkostallamiin Deanus .
Dan vuodjimis lei maid nu gohčoduvvon ráidalasvuodjin , gos guovttes ja guovttes 	gilvaleba 	, mas dušše nubbi manai viidáseappot ja loahpas ii leat go vuoiti vel báhcán .
– Lea han dat heahpat jus dán ii rohttes dáppe Anáris , 	dajaiba 	lávddis .
– Jus jurddašit dábálaš dásseárvvus , de 	iiba 	leat ge vejolaš buohtastahttit nissoniid ja dievdduid .
Lukkari ja Suikkari 	lohkába 	Lex Sápmi girjjis koseriijaid sihke sámi- ja dárogillii .
Geat ain leat eallimin leat : Roncen Ánde // Anders Samuelsen Utsi , Ánne Márgget Lásse // Lars Johnsen Anti , Rávdol Elle // Ellen Marie Anti , Hánas Johanas Waldemar // Waldemar Nystad ja Biret Nillá // Nils Johannes Johannesen Anti , muhto dušše Roncen Ánde ja Ánne Márgget Lásse 	sáhtiiba 	boahtit váldit vuostá bálkkašumi .
BUORRE ŠILLJU : Spábbačiekčanovttasbargu lea doaibman guhká , ja dan 	eaiba 	muitte ge goas lea álgán .
Nieiddaguovttos , geat 	ásaiba 	beaivválaččat nuoraidruovttus , vulggiiga guovtti áigge ihkku , ja dieđihuvvuigage jávkan dan maŋŋá .
Emil ii oro ba jurdileamenge ahte 	mahkkeba 	issoras sáhttá leat go olles vahkku áigu váhnemiid haga orrut nuppe geahčen Norgga .
Eadni gal lea ieš buot hirpmástuvvan go gánddaš lea oalle almmái , ja ii 	oroba 	ballaminge váhnemiid haga mátkkoštit .
Dálle 	galgába 	Havnnes festiválii čuojahit .
Soai 	sávvába 	maid boahttet Finnmárkui , gos livčče hui somá doallat čájálmasa , lohká son .
Son dasto háliida olggos dallánaga , muhto vuos 	borrába 	iđitbiepmu .
Guokta nuora 	galggaba 	miellagiddis ássjijt , suohtas ássjijt ja ådåsijt dahkat ja almodit dajt sierra næhttabælláj .
Såj Simon Piera Paulsenijn ( 22 ) , gut aj le Divtasvuonas , 	galggaba 	Ájluovtan barggat ådåjagijda .
Ávvudallin álgget , ja jáhkkin jåhtelit oahppin ja åvddånahttin , 	javllaba 	måvtugis nuora .
Duopmár jearrá : – Buot vástádusaid galggat vástidit njálmmálaččat , 	iiba 	nu .
	Religion texts –
	Čohkkážanba 	vai čuččožan , de don dieđát dan , don árvidat mu jurdagiid guhkkin juo .
	Váccežanba 	vai veallážan , de don oainnát dan , don dovddat buot mu geainnuid .
	Čohkkážanba 	vai čuččožan , de don dieđát dan , // don árvidat mu jurdagiid guhkkin juo .
	Váccežanba 	vai veallážan , de don oainnát dan , // don dovddat buot mu geainnuid .
	Non-fiction texts –
Nieiddaguovttos 	oruiba 	eatnis luhtte , ja lei guhkes mátki áhččis lusa .
Son lei geahčastan ahte 	galggaiba 	Birgittain eallit ovttas ja lihkolažžan olles eallima .
Muitaluvvo ahte Birgitta váhnemat eaba háleštan šat , muhto 	oruiba 	ovttas soga gudni geažil .
ahte soai han gal varra 	livččiiba 	gulahallan ja varra dálostallange loahpalaččat .
Mun in dieđe leigo ruovttus dat olmmoš , geainna 	goaruiba 	...
Lávii fitnat čeahpes beaskagoarru luhtte , 	goaruiba 	dainna dieđusge ovttas .
Informántta guovttos , duodjeoahpaheaddji ja oahppi , atniba ávvira árbevirolaš lávain ja danin 	fuonášeba 	, go látterivgut sahtedohko rievdadit sámeduoji láva :
Okta informánttain , guhte lea duon áigge oahppan duddjot ruovttus , muittaša , mo su oappá guoktá láhttiiga : “ Duot guoktá eaba 	viššanba 	geahččatge duoji guvlui ” ( N3c ) .
In dieđe mii gal leš , die lea maid boahtán amas diŋga , dieinna gal gárvodit dakkár olbmot , mat 	eaiba 	dieđege .
Dá leat muhtun váhnenvástádusat go jerrojuvvojit manne mánát eai leat boahtán skuvlii : Billávuotna 1899 : Son gaddi atte dat læ bæssan Skuvlas Luomu Billávuotna 1903 : Ole j Magga læiga goabbašak sidas , ja mon celkin sudnuidi dam maid lægjik munnje čalan , ja fastedæiga atte neida manna skuvli jos soai 	bidjoba 	, muttu jos soai æba datto bigjat de i dak manna gal dalle .
Dát lei dakkár maid mii measta eat 	leatba 	gullange guovttejahkásaš oahpaheaiskuvllas .
	Fiction texts –
Tanja ja Biernie 	sirdeba 	nu ahte olleba loaiddus loidui ja de čohkkájit buohkat giehtalága .
Soai 	jávkiba 	áigebotta olgun .
- 	Iiba 	dieđusge astan .
- Nuba dieđusge , 	hárjánitba 	dieđusge šaddá máŋgii olmmoš dán eallimis .
- 	Oaidnitba 	leš ássago Issát juo dalle Máhtebáikkis .
	Oaidnitba 	leš leago dán háve nieida , ieš gal juo háliidivččen nieidamánáge dán dállui .
- 	Finatba 	dieđusge .
	Oaidnitba 	leš goas dát buollašat nohket .
- 	Oaidnitba 	leš .
Son lávii ovdal feara gos barggus : bigálusaid áigge riggábuidda bohccuid geassimin , geassit ládjoreaŋgan , geaidnobargguid áigge bargiid baráhkaid liggemin - ja 	leiba 	geahččalastán iešalmmájin smávva šibitdoaluinge , muhto ii lean lihkostuvvan .
Ovdal liikká lávii ain ráhkkanastit Márkanii čoakkalmasaide ja 	leiba 	fitnan moanaid gerddiid Leavnnjasge sárdnealbmáid dihte ja oktii gitta Bissojogas .
Jos nuppe geardde vel hástá , de 	njuikenba 	dieđusge fárrui .
- Na 	oaidnitba 	leš makkár doppeges lea .
Lei gal álgalan máŋgasiin , muhto buot lei álo nohkan aiddo dalle , go eadni lei headjamállásiid guvlui jurddašišgoahtán , 	leiba 	oktii čálihange dalá skihpáriinnis , muhto ii dasge lean šaddan mihkkige .
Na 	oaidnitba 	leš geargágo čoahkkin gieđahallat buot dieid áššiid !
	Oaidnitba 	leš goas liehmuda .
- 	Bázatba 	dieđusge !
- Maid dájut , 	válddatba 	dieđusge !
Na 	oaidnitba 	leš .
- 	Oaidnitba 	leš gierdágo boahtte giđđii , snuđádii Káhtarin .
Lábán guoimmastalai iežá burrain : jus soai oažžuba Ánná akto doaresbeallái omd. girkogárddi duohkái , de soai 	galgába 	gávudit ja guldalit ležžet go das siehppagat vai leš go dušše hinci .
muhto 	iiba 	dan Hilmas nu ollu dat dán máilmmi dávvir oppa leatge ahte ...
	Oaidnitba 	leš bállego doppe orrut .
Vaikko 	iiba 	dan dáfus , dajai Soldatkin niidii , gal buot olbmuin gávdnojit sin iežaset heajos bealit .
Muhto 	eaiba 	mu leat atnán !
	Law texts –
Andreassen , LoR 1992 s. 67-94 , s. 88. ( ruovttoluotta ) 42. Norgga lága mielde 	iiba 	sáhte okto spesifikašuvnna bokte fitnet vuoigatvuođa opmodahkii , gč ee. Brækhus // Hæren , s. 543. ( ruovttoluotta ) 43. Lasko , s. 34. ( ruovttoluotta ) 44. Kjerschow 1897 , s. 195 , 1922 s. 42. ( ruovttoluotta ) 45.Vuovdevahágat šaddet , go bohccot čallet čorvviid muoraide oažžut eret námiid šaddi čorvviin eret .
	Min Aigi –
Ovdalaš go njuikeba biilii ja 	vuodjába 	, de Kjell dadjala vel – lea hui dehálaš oažžut mielde , ahte son dat lea oahpahan unna vieljaža Rolfa oaggut .
Min , vánhemiid , bealis giite buohkaid geat serve dáid ohcamiidda , 	giitaleba 	Mary ja Trine .
beallefinálai , maŋŋel go 	birgiiba 	Guovdageain ` joavkku Jievdeža vieljašguoktáin John Einar ja Ole Mathis Eirain .
Beatnatvuoddjit 	eaiba 	gulage Sápmái .
Mu mielas Wimme ( Saari ) ja Sara Margrethe ( Oskal ) 	livččiiba 	maid mu mielas sáhttán oažžut bálkkašumi .
Eará teáhterbihtás maid lean oaidnán , Robin Hood 	iiba 	leange mielde .
– Dan dihtii go kristtalaš oassi 	iiba 	leatge šat dalle sámi mediain .
Ii 	orronba 	duohta ahte leimme olggobealde dan beakkán vistti , guhkin eret ruovttus , stuorra viiddis máilmmes ...
Goappeš joavkkut 	časkkiiba 	guhkes spáppaid ja čiekčamis ledje ollu garra attástallamat .
Ja jus dajašin ahte áibmu dušše doarggista jaskesvuođas , de 	inba 	gielisge .
Sus 	iiba 	leat sámegiella lagaš bearrašis .
Biret ii 	leanba 	namahuvvonge eará logaldalliid bálddas raportta sisdoalus , son lei dušše máŋgejuvvon mielddusin .
Ruošša beale guossit gohčoduvvojit feara manin ja gieđahallojuvvojit dego 	eaiba 	livččege olbmot .
Muhto leat nu máŋga ášši mat bohtet gaskii maid 	iiba 	árvitge .
	Iiba 	das gallii mearridedje vel bajimuš boazologu , dušše 600 heakka ovtta driftsenetii , mii váikkuha ahte ii galgga gánnáhahtti bargat árbevirolaš bearaš boazodoaluin .
Mun ieš duođaid in duostan njuiket nugo soai 	dagaiba 	, go dán ferte hárjehallat ja garrasitge .
–<\q>Ii livčče dárbu dál dáhtaáigge dadjut dáinna vugiin , livčče ollu buoret go mášiin juo čađahivčče vuorbádeami , 	logaiba 	soai njuolggosáddagis .
Skuvlahoavda Petter Henriksen ja skuvllaid rektorat Kari G. Skoglund Sara ja Arnulf Soleng 	galgeba 	dán mánu lohppii gávnnahit vuogi geahpedit skuvllaid goluid .
Dat guovttos 	galggaiba 	doarrut ja čájehit goabbá lea gievrrat go de ruohttaba oktii .
Luftenjogas gal lohkaba Neil T. Lappland ja su jođiheaddji Hei Hitler ahte soai 	nekteba 	heiset sámi leavgga , muhto baicce Norgga ja mohkkeruossaleavgga bálddalaga .
Soai 	álggiba 	diibmá juo bargagoahtit prošeavttain .
Soai 	jugiiba 	barggu guovtti oassái - ollesolbmo ja máná lohkamii .
	Eaiba 	sáhtášii , dasgo olmmoš lea bissu danin manin son lea riegádan ja bajásšaddan .
Amerihká fuolkkit Genevieve ja Sandra Nilluka 	oaččuiba 	skeaŋkkaid Erkke Niillas Ristenis ( Kristiina Laiti ) .
Åge Helander ja Trygve Guttorm 	birgiiba 	bures Dáibal Luntta guoktá vuostá Adam Klemet Hætta ja Isak Ole Hætta .
BIRGIIBA BURES : Iešjoht Seara guovttos Jens Åge Holmestrand ja Nils Olav Mienna 	birgiiba 	bures Nilut Joavkku vuostá .
Golgolačča guovttos Johan Mikkel Bongo ja Simon Aldridge 	birgiiba 	bures Muitil ja čeahpi nuppi álgovuorus .
Dat maid Steinar Pedersen ja su ráđđehus bargá , lea bágget min rihkkut iežamet njuolggadusaid , 	lohkeba 	Sáráhkká ja Davvi Nuorra .
@Hovedbilde1 ( Oula ja Biret Järvensivu ) : VEAHÁ GAL UJOSTALAI ÁLGGOS : Vaikko njealljejahkásaš Biret Järvensivu álggos veahá ujustalai , de gal son ja su viellja , Oula , 	hirpmástuhtiiba 	guldaleddjiid .
Soai 	dárbbašeba 	vistti gos sáhttiba čađahit teáhter- ja dramadoaimmaid mánáiguin ja nuoraiguin .
Son lea máilmme duhtavaš go dál čájehuvvo ahte NSR ja Bb 	vácciiba 	giehtalagaid dan áššis .
Guđa geardde lea fas Sten goaruhan oaivvi , muhto liiká illodeaba soai juohke háve go 	beassába 	čiekčat spáppa .
Báicco duosttilis jallas earrálaganvuohta , 	lohkába 	nuorra Guovdageainnu filbamdahki guovttos Ken Are Bongo(20 ) ja Ánte Siri ( 19 ) .
Fágalas jearaldagaid 	vástideba 	Perarne Sanglert , SJF-searvvis tel. +46 ( 0)980 789 31 dahje +46 ( 0)70 730 58 49 41 , ja Eivor Engström , SIF tel. +46 ( 0)920 239800 .
– Ja dán barge moai juohke jagi nuvttá , 	reaškkiba 	ealga áŋggirdeaddjit gáttis .
Gaskavahkku eahkeda čielggai ahte guokte Guovdageainnu boazodoalli 	bidjoba 	guovtti vahkkui rájus giddagassii , go politiiját navdet sutno suoladan ollu bohccuid .
Ánde ja Gerd Eli 	muittiba 	bures mot skuvlamánáid sirren hápmii mánáid jurdagiid ja dili skuvllas .
Sihke boazodoalloealáhusaorganisašuvnna ávvogirjjit , ja Stuorradiggedieđáhusat ja Sturradiggeproposišuvnnat addet gova , ahte nissonolbmot barget aivve seamma bargguid go dievddut , dahje ahte nissonolbmot 	eaiba 	leatge mielde boazodoallobargguin .
Min Áiggis golggotmánu 1. b. 2003 geavaha Hans Skoglund hui oahpes vuoimmástallanvuogi go nuppiid ala duvdá sániid maid olmmoš ii 	leatba 	geavahange , omd.
Ohcejoga skuvlla 4-luohkkálaččat Niillas West ja Oula Järvensivu 	liikuiba 	olu Guovžža lávlla – animašuvdnaealligovvii dassái go oinniiga Meahcce-Vulle , mii diešusge lei maiddái gánddaguokta miela mielde beaivvi buoremus dáhpáhus .
Leigga Gardak olbmáguovttos Per Erik Modenia ja Tormod Nisen geat čeavlájit 	loktiiba 	luosa oidnosii šeađđaluvvvon journalisttii .
Váldo doaktarat lujávrri ja Revda buohcceviesuid leaba dieđihan gieldda oaivvamušii , Nikolaj Brilev`ii ahte 	heaittiba 	virggiineaskka .
Báicco duosttilis jallas earrálaganvuohta , 	lohkába 	nuorra Guovdageainnu filbamdahki guovttos Ken Are Bongo(20 ) ja Ánte Siri ( 19 ) .
Sihke boazodoalloealáhusaorganisašuvnna ávvogirjjit , ja Stuorradiggedieđáhusat ja Sturradiggeproposišuvnnat addet gova , ahte nissonolbmot barget aivve seamma bargguid go dievddut , dahje ahte nissonolbmot 	eaiba 	leatge mielde boazodoallobargguin .
Goappešagat 	rámbboba 	Norgga dan áiggis go oruige doppe ja dan veahki maid oaččuiga go fárriiga ruoktot .
Mannan vahkkoloahpa 	galggaiba 	čuojahit Molležis .
– Kai ja Tore 	galggaiba 	mannan vahkkoloahpa čuojahit duottarstobus , muhto das ii šaddan mihkkege , lohká Vuolit-Molleš Duottarstobu jođiheaddji Per Edvard Johnsen .
VUOJÁN MÁTKÁI : Soaitá leat dát mohtorsihkkel mainna Sara Margrethe Oskal ja Niko Valkeapää 	vuodjába 	turneamátkái .
Fargga 	vuodjába 	Niko Valkeapää ja Sara Margrethe Oskal mátkái nuorttas .
Muhto albmá guovttos 	gáttiiba 	munno dádjumin .
« – 	Iiba 	leat unna guolášge » , čurvon albmá guoktái , reašká Selma .
Muhto ná lihkolaččat ean leat leamaš goassige , 	logaiba 	Risto ja Marjot Telilä dalá maŋŋá go soai ja sudno skihpárguoktá Johanni ja Annikki Kangas gávdne gollečoalttu .
Muhtun sajis Amazonas 	iiba 	sáhtege máksit eará go gollin .
– Lei miellagiddevaš valáštallan , muhto garra jietna lei gal , dadjaleaba ovdalgo 	duolbmába 	viidáset .
Sihke Romssa ja Nordlándda boazodoalloagronomat 	lohkába 	ahte sin dálá boazoorohagain eai leat guoros doalut .
– Bieksut leat tøffat ja daid lea álki viežžalit áittis , nu 	lohkába 	oappašguovttos Sara ja Risten Gáren .
Dál son lea Ohcejoga njunušpolitihkkár , nammalassii gielddaráđđehusa sátnejođiheaddji , vaikko 	iiba 	leange evttohassan gielddaválggain .
Iige oktage leat vel duostan váldit gitta dan buolli áššái 	iiba 	ruovdetáŋggaiguin .
Maŋŋel seminára čálii ambassadevra Jaroslav Horák ja fylkaráđi jođiheaddji Paul Dahlø vuollái muhtin memorandumii gos 	dadjába 	iežaska leat vel eambbo vejolašvuođaid ovttasbargat ekonomiija , kultuvrra ja turisma ektui .
Sáhttet mannat máŋggat diimmut , nu ahte 	inba 	muittege iežan niskebákčasiid .
OLLU GIITOSAT : Ganjalčalmmiid 	geigiiba 	oahpaheaddjit Máret Rihttá Hætta ja Berit Johnskareng čáppa rásiid giitun čeahpes , ilolaš ja lášmes sámi juigiide .
Nubbi lea vel , ahte eathan mii guđet eat leat oahppan dárogiela albmaláhkai , beasa dahje 	eatba 	válljejuvvoge fylkkalávdegottiide ja eará alla orgánaide , daninhan ii maid gullo dábálaš sápmelaččaid oaidnu goassege .
– Lean dákkár iskosis fitnan golmma njealje geardde , 	muitaleba 	Solveig guovttos Káriin .
Lappi BE-guovddáš ja Finnmárkku leanaráđđehus 	ráđđádalaiba 	mannan vahku loahpas Deanujoga turistaoaggunnjuolggadusain .
Sealggabeal gullen mo sii hálle , ahte « dál go mii bidjat Veikko eret , de 	iiba 	leat šat doppe čomisteamin presideantta guossástallamiin » .
Báđoš lea dan meare « meahcis » ahte doppe 	iiba 	leatge eará go ráfi .
Jus sii ožžot 50 000 ruvnnu doarjaga , de lea sidjiide dát stuorra ruhta maid haga 	eaiba 	nagodivčče lágidit ja fállat kulturdoaimmaid sámi servodahkii .
Sii 	eaiba 	eahpitge ahte dát olbmuiddahkan gássaluoitimat áibmui leat sivalažžan dasa ahte jiehkit ja áhpejieŋat miehtá máilmmi suddet
Sii 	eaiba 	eahpitge ahte dát olbmuiddahkan gássaluoitimat áibmui leat sivalažžan ahte jiehkit ja áhpejieŋat miehtá máilmmi suddet .
Áhpegolgadeaddjit leat ovdalge nagodan nuppástuhttit eiseválddiid mearrádusaid , danin ii 	leatba 	sihkkarge ahte bivdu bissehuvvo 1989:s .
	Iiba 	guhká maŋŋá lei áhkku massán sihke luosa ja bivdinstákku , diehtá NRK muitalit .
– Moai letne gal lašmmohallan álo , muhto ii das leat nu álki oažžut buriid árvosániid , 	lohkába 	Máret Áile ja Sara Helene ja jurddašeaba jitnosit , ahte ammal sudnos galggašedje leat buorit árvosánit dan fágas .
GOVVA:OSVALD GUTTOM Osvald Guttorm ja galbmavarat doalveheasta Mellem Rypa beassaba dál totogilvvuide searvat , go 	cevzziiba 	geahččalandoalvevuodjima .
Rappvilja ja vuoddji Osvald Guttorm 	vuittiiba 	ovtta dáin doalvegilvvuin Harstadas mannan vahkuloahpa .
Vuoigatvuohtaministtar Knut Storberget ja Guolástusministtar Helga Pedersen 	geigiiba 	Finnmárkku eatnamiid ja - čáziid eananoamastusduođaštusa Finnmárkku Opmodaga stivrrajođiheaddjái Egil Ollii .
Das maŋŋelaš oaččui kruvnnaprinsa Håkon Magnus kopiija das , amas ii vajáldahte , gean hálddus Finnmárkku lea dál , 	logaiba 	ministtarat leaikkas .
Allagaslaš eananoamasteami sirdinmeanuid doaimmaheaigga eanandoalloministtar Terje Riis Johansen guovttos guolástanministtar Helga Pedersen:iin , go 	geigiiba 	eananoamastusduođaštusa Finnmárkku Opmodaga stivrajođiheaddjái , Egil Ollii .
Dán heave ii dárbbašan geassit vuorbbi , go Elle-Biret Olavi ( Laiti ) ja Elle-Biret Jovsset Raimo ( Laiti ) 	gottiiba 	2,166-kilosaš ditti ja faskiiga ná álcceskka vuoitofatnasa , mii lea Olát-Ándde ( Tenoranta ) duoddji .
Dasa lei 	iiba 	unnánašge sivva norgalaš našunalismma lassáneapmi 1800-logu gaskkamuttu rájis , mas ” norgalaš historjjálaš skuvlla ” , oahppu , siviliserekeahtes sámiid birra lea guovdilis ášši .
Harri Rinne ( nubbi gurut bealde ) ja Juha Tittonen su bálddas ( 8,7-kilosaš luosain ) 	gottiiba 	mannan vahku stuorámus luosa , 11-kilosačča Osmás .
Son liikká deattuha ahte eai leat vel doarvái dieđut ášši birra ovdal dán guovtti gieldda politihkalaš njunnožat 	sáhtiba 	konkrehtalaččat dadjat áššái , muhto son ja Smuk Rollstad váldiba ášši duođalažžat .
Na 	iiba 	eará dárbbašange .
Soai 	reaškkiba 	njálgát go logan ahte in jáhke soai dáinna leavttuin joavdaba mearriduvvon áigái ja báikái .
– Eat leat vuos 1997 ohppoplána guđege láhkai ollášuhttán , ja dál fertet álgit fas vuođus , 	lohkába 	Kárášjoga skuvlainspektevra Kari Skoglund Sara ja Guovdageainnu mánáidskuvlla rektor Bodil Utsi Vars .
Mus lei kitára , nuppiin trumpeahtta , saksofona ja 	leiba 	muhtumis elvislágan lávlunvuohkige .
– Leat čađat bargan árbevirolaš bargguid ja hálideimmet ahte barggut galget buktot oidnosii earáide maid , 	lohkába 	girjeredatevrrat Beahcedievá mánáidgárddis .
– Orru dego juoga váile , 	lohkába 	Inga ja Sylvia dan birra go dál leat prošeavtta loahpaheami .
Oahpahalli ja mielčuovvu 	galgába 	goappašagat atnit šleđggonveastta mas lea L bustávva .
VÁRRUGASAT:Filbmadahki Nils Gaup lohpida soai čuovgahápmejeaddjin Kurt Hermansenin 	áigoba 	leat várrugasat ja atnit árvvus bassibáikki « Finnagirku » ( duogábealde ) .
Sámiráđi guokte bargostipeandda 	oaččuiba 	Solveig Labba sámi hervemii ja árbevirolaš mánáid biktasiid heiveheapmai ođđa áigái .
– Munnos lea ovddasvástádus , nu guhká go earát eai oaččo de ean sáhte vuollánit , 	lohkába 	soai ja muittuheaba ahte sin searvi lei okte heaittihuvvon muhto soai álggaheigga dan fas ja dál bargaba dassažiigo geargaba .
– Doppe gal letne garrasat ja válde veahki vel mielde , 	lohkába 	nággáris Oahppováillagiid ovddasteaddjit Sara Tornensis Bongo ja Elmine Valkeapää .
	Livččiiba 	go soai « luondduálbmot » njealljejuvllagiid haga ?
Dákkáraš de lea ban olbmo eallin : álggos lea vuos njihku mánná ja dalle stuorru nu ahte ii 	oroba 	čáhkaminge dán máilbmái ja oatnelan bottoš geažes fas lea vuorji romšon romanas .
– Dan birra mun in 	višaba 	muitalitge .
Dá 	čohkába 	davvisámedulkkaguovttos Berit Margrethe Oskal ja Brita E. Kåven bargosajis .
Go lea rivttes buorre goden , de alkohola 	iiba 	dárbbašge .
Håkon Henriksen ( suhkamin ) ja Tor Leif Balto 	sugaiba 	measta čađa gilvvohallanbáikki , sálaš lei dušše stuorra gudjor .
De 	fitniiba 	dan viimmat gáddái .
Minuvttat vásse , muhto loahpas 	fitniiba 	gánddaguovttus luosa gáddái .
Niila Laiti ja Markko Basama 	čevllohallába 	stuorra luosain .
Váhnenguoktá doarjuba fas Tromssa , ja nu soai 	vuittiiba 	bearašgilvaleami .
Mánáid gilvu vuoitiguovttus fas 	vuittiiba 	ovttagieđat dolgevuoggastákku .
Randi ja Trygve leigga badjelbázaolbmot ja 	liikuiba 	ođđa bálgáide sosiála ja kultuvrralaš doaimmain .
– 	Oidneba 	leš mo aito albmái geavvá , smiehtada Raimo ja gáivá gáhttaráigge johtti nissoniid guvlui .
Go eamidin 	fárriiba 	Harstad ; ii 1996s soai ostiiba smávit guolástanfatnasa mainna dávjá bivddiiba meara .
Go eamidin fárriiba Harstad ; ii 1996s soai 	ostiiba 	smávit guolástanfatnasa mainna dávjá bivddiiba meara .
Go eamidin fárriiba Harstad ; ii 1996s soai ostiiba smávit guolástanfatnasa mainna dávjá 	bivddiiba 	meara .
Dát lea munnuide hui fiinna lonisteaddji eará bargguin , 	dadjába 	Birgit ja su isit Geirmund .
Guokte Ivgoheasta , maidda gárrojuvvon ledje boahkut , 	riidiiba 	Birgit D. Nielsen ja isit Geirmund Vik Čoavddamohkis Vuolit Mollišjohki vahkkoloahpas .
Šibitdoaktárat leaba Storlettas Davvi-Romssas vuolgán 35 miilasaš biilamátkái diibmu guđas iđđedis ja 	riidiiba 	guokte maŋemus miilla čáppa čakčadálkkis váldoluotta rájes ja šibitdoavttirbargui Kennel Mollešjohkii .
Dát lea sunnuide hui fiinna lonisteaddji eará bargguin , 	dadjába 	Birgit ja su isit Geirmund .
Muhto 	sáhttába 	leat miellagiddevaš gullat ruoššaid veršuvnna .
